Saksa targad: koostööks võimetud riigid rahaliidust välja

Teisipäeval avalikuks saanud raportis leiavad Saksamaa valitsust nõustavad niinimetatud viis tarka ehk viis sõltumatut majandusanalüütikut, et kõige viimase abinõuna peab olema ka võimalus vastutustundetult käituv riik rahaliidust välja heita.

„Pidevalt koostööst keelduval liikmesriigil ei või olla võimalust kogu euroala eksistents ohtu seada. Selles valguses soovitab majandusekspertide nõukogu, et viimase võimalusena peaks võimalik olema ka rahaliidu liikme staatusest ilma jätmine,“ seisab raportis.

Sellega muutuks paraku rahaliidu olemus – tegemist ei oleks enam pöördumatu liiduga, mis on olnud peamine erinevus 1999. aastal käivitunud ühisraha ja sama kümnendi algul lõhki läinud euro eelkäija – vahetuskursimehhanismi ERM vahel.

Ettepanek tuleb ajal, mil Ateeenas käivitusid kõnelused Kreeka kolmanda abipaketi üle.

Pankrotisüsteem riikidele

Nõunikute teine põhimõttelisemat laadi ettepanek on luua euroalas mehhanism ka riikide maksejõuetuse tarvis, mis paneks vastutama erasektori kreeditorid. Sellega muutuks uuesti usaldusväärseks aluslepingutes sisalduv no bailout klausel ehk põhimõte, et rahaliidu riigid teiste riikide võlgu maksma ei pea. Nii distsiplineeritaks ka laenuandjaid, kes mõtleksid sellisel juhul hoolikamalt, kellele laenu antakse.

Raport rõhutab ka vajadust euroala pangandusliit valmis ehitada ning teha pankade ja valitsuste vahel selgem vahe sisse, et ühe probleemidest ei saaks teise probleemid, mis vastastikku võimenduvad. Seda nõiaringi pole siiani suudetud päriselt peatada. See tähendaks ka selle olukorra lõpetamist, kus valitsuste võlakirju käsitletakse riskivaba varaklassina.

Mitmete Kreeka kriisist inspireeritud rahaliidu remondiettepanekute suhtes on aga Saksamaa valitsust nõustavad eksperdid eitaval seisukal. Nii ei toetata euroalale oma eelarve loomist. Euroopa tasemel ühtset töötuskindlustust ega ka euroala valitsust, mille viimati pakkus välja Prantsusmaa president Francois Hollande.

Nõunikud rõhutavad, et seni kuni euroala liikmed pole nõus loovutama kübetki oma suveräänsusest riigieelarve ja majanduspoliitika üle, ei saa juttugi olla kollektiivsest vastutusest võlgade eest. Rõhutatakse niinimetatud vastutuse ja kontrolli ühtsuse printsiipi.

Samas lasi üks viiest eksperdist Peter Bofinger raportisse juurde lisada, et ei ole selle põhiliste seisukohtadega nõus.

Valitsuse nõunikest erineval seisukohal on ka Saksa majandusinstituut ZEW, mis tuli samuti sel nädalal välja oma ettepanekutega euroala arhitektuuri reformiks. Instituut soovitab just nimelt euroala ühtse töötuskindlustuse loomist, mis aitaks heterogeense liidu liikmetel – kus kõik ei ole ka samas majandustsüklis – toime tulla asümmeetriliste šokkidega. Samas soovitavad ka ZEW analüütikud mehhanismi loomist rahaliidu liikmesriikide maksejõuetuse puhuks.